RIVERLAND

Avaleht

Emajõe Veetee

Suur-Emajõgi Tartumaal ühendab kahte suurt veekogu – Peipsi järve ja Võrtsjärve ning on olnud ajalooliselt tähtis vee- ja kaubatee ning Eesti ainus laevatatav jõgi. Emajõel on olnud ajalooliselt tähtis roll Tartumaa ja Tartu linna arengul ning selle kujunemisel tuntud hansalinnaks ja tänapäevaseks tugevaks keskuseks. Emajõgi on 100 km pikk, kuni 145 m lai ja kuni 11 m sügav.

Emajõega piirnev ala on äärmiselt mitmekesine, hõlmates mitmeid eriilmelisi piirkondi – ulatuslikke puutumatuid loodusalasid Alam-Pedja looduskaitseala ja Emajõe Suursoo kaitseala näol, ajaloolisi asustatud piirkondi Mäksa ja Luunja vallas ning erinevaid ajaloolis-kultuurilisi vaatamisväärsusi: Kaagvere, Kastre ja Mäksa mõis, vanad kõrtsikohad Kantsil, Jänesel, Kaagveres ja Kärkna kloostri varemed. Koos Emajõe-äärsete luhtadega ja piirkonda jäävate looduskaitsealadega ning Võrtsjärve piirkonnaga on Emajõe Jõeriigi mitmed alad valitud Nature loodus- ja linnuhoiuala eelvalikualadeks, kus kasvab nii erinevaod kaitsealuseid liike kui pesitseb kaitse all olevaid linnuliike (erinevad kotkad, haned, rohunepp jne).

Fakte Emajõe-Peipsi veeteest:

1843. aastast algas alaline aurulaeva ühendus Tartu ja Narva ning Tartu ja Pihkva vahel. Pihkvasse jõuti tollal 12-14 tunniga.

1964. aastal hakkasid Emajõel sõitma kiired (65 km/h) jõetaksod – veealuste tiibadega mootorkaatrid “Volga” – mis võtsid peale 5-6 inimest ning sõidutasid neid linnalähistelt kuni Kauksini Peipsi põhjarannikul.

Emajõgi on Tartut Võrtsjärve ja Peipsi järvega ning sealt edasi Pihkva, Storožinetsi ja perspektiivis ka Narvaga ühendav veetee. Kuni 1990ndate aastate alguseni, kui lõppes Tartust lähtuv reisiliiklus, toimus regulaarne ühendus Piirissaare, Pihkva, Narva, Vasknarva ja Slantsõga. Turismi- ja puhkereise korraldati Värskasse, Peipsi põhjarannikule ja Võrtsjärvele.

Veeteed pidi on Tartust Piirissaarele 65 km ehk ligikaudu 1 tund ja 20 minutit sõitu, Pihkvasse 176 km ehk ligikaudu 3,5 tundi sõitu.