RIVERLAND

Avaleht

Vanausulised

Peipsi vanausulised

Peipsi järve kallastel on aastasadu elanud vanausulised (staroveeretsid, raskolnikud), need on vene õigeusklikud, kes pooldavad vana usku või vana riitust ega tunnista patriarh Nikoni 1653-1656 läbiviidud kirikureformiga riituses ja liturgilistes tekstides tehtud muutusi.

Kirikureformi käigus tehtud uuendusi mitte omaks võtnud kirikuliikmed pandi kirikuvande alla ja kuulutati 1685. aastal tsaari ukaasiga lindpriideks. Vanausulised olid sunnitud põgenema Vene Impeeriumi äärealadele ja piiri taha, sealhulgas Baltimaadele. Esimesed vanausulised jõudsidki Eestisse 17. sajandi lõpul. Tänaseni on Peipsiveere külades säilinud nende põlised kultuuritraditsioonid ja arhailine elulaad ning on rajatud mitmeid vanausuliste elu ja kombeid tutvustavaid muuseume.

EVKL Kasepää vanausuliste palvemaja ja kellatorn
Peipsiäärses Kasepää külas on vene vanausuliste palvela pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist. Hoone sajanditagune väljanägemine taastati endistes toonides ja stiilis 2003. aastal. Raja vanausuliste palvemaja üks eluruumidest oli elu-ja töötoaks kõigi aegade tuntumaile Eestis elanud vanausulisele ikoonikirjutajale Gavriil Frolovile (1854-1930). Vanausulised suhtuvad Frolovi pärandisse sellise aupaklikkusega, et on säilitanud tema toa seintel tapeedi, mis oli seal ikoonikirjutaja surma ajal. Kogudusele kuulub palju nii vanausulistele kui kogu Eesti kultuuriloole olulisi esemeid. Alustades 19. sajandist pärit ristimisvannist, millest on läbi käinud kõik Raja küla vanausulised, Gavriil Frolov poolt kirjutatud ikoonid, raamatukogu üle 160 vanausuliste raamatuga, millest kümned ootavad veel restaureerimist.

Suur-Kolkja vanusuliste palvemaja
Suur-Kolkja vanusuliste palvemaja - Peipsiäärne vanausuliste paarikümne aasta eest põlemise läbi kannatanud palvela, mille ilu kogudus on püüdnud taastada ja hoolega hoiab. Väike- Kolkja vanausuliste palvemaja - kanooniliste pildiridadega ikonostaas, vanaaegsed jumalateenistusraamatud vanausuliste lihtsas ja õdusas palvelas.