|
|||||||||||||
|
Piirissaar Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Sajandeid on Piirissaar olnud tõeline piiri saar. Enne Põhjasõda kulges siin kahe võimkonna ja Vene tsaari võimu ajal kahe kubermangu vaheline piir, praegu kulgeb Eesti Vabariigi ja Venemaa piir. Piirissaar ei hiilga suuruse poolest, kuiva maad on siin kõigest 7,5 km². Sellestki võtab enamiku enda alla rohkete haruldaste taimedega lodusoo, mille pind vaevu meetri võrra Peipsi veetasemest kõrgemale küünib.Väidetakse, et Piirissaar olevat asustatud Põhjasõja-järgsel ajal, kui siia tulid Venemaa kirikureformi eest põgenenud vanausulised. Varju leidsid ka 25-aastase sõjaväeteenistuse eest pakku läinud mehed. Piirissaarlastele oli rängaks katsumuseks 1944. aasta veebruar, kui Nõukogude armee rajas saarele sillapea Eesti vallutamiseks. Saksa väejuhatus paiskas üle järve tulnud väeosade vastu oma pommituslennuväe. Kahe nädala jooksul sooritati saarel ja selle kõrval mandri kaldatsoonis 500 lahingulendu. Muu hulgas said pihta ka kohalikud elanikud, kes polnud jõudnud pakku minna. Teises maailmasõjas langenud sõjameeste hauda tähistab mälestussammas. Tänapäeval on Piirissaar väga huvitava arhailise elulaadiga paik: kõrvuti elavad vanausuliste, õigeusklike ja luterlaste kogukonnad. 1920. aastal elas siin kuni 700 inimest, 1. jaanuaril 1999 loendati neid üksnes 102. Kohalike elanike põhiliseks sissetulekuallikaks on kalapüük ja sibulakasvatus. Saarel on kolm küla - Piiri-, Tooni- ja Saareküla. Neist Tooni on Piirissaare valla keskuseks.
Inimese majandustegevuse vähenedes paranevad lindude pesitsemistingimused: kevadel võib siin näha juba peaaegu kõiki Eestile omaseid vee- ja soolinde, sealhulgas kühmnokk-luiki ja merikotkaid. Lisaks kaitsealustele taimedele on saarel esindatud kuus liiki kahepaikseid, haruldane on konnarohkus. Muistendite järgi on Piirissaare tekitanud Kalevipoeg. E. Laugaste ja A. Rõõmu raamatust (1958) leiame Ahja vallast pärineva muistendi: "Korra jäänud Kalevipoeg Peipsi äärde ühte paika puhkama. Üks nõid tulnud sinna ja toonud magajale pea alla unerohtu, mis pannud Kalevipoja raskesti magama. Kui Kalevipoeg pika une järel üles ärganud, leidnud ta oma pea alt kimbu unerohtu. Kohe võtnud kangelane need ja visanud Peipsisse. Järve vesi ajanud aga kõiksugu prügi ja pragi järve visatud kimbu ümber ja sünnitanud niimoodi Piirissaare ja Pedaspää saare. Praegu elab neil saartel palju rahvast ja toitub osalt kalapüügist, osalt vedudest veolotjadega." |
| © 2007 SA Emajõe Jõeriik, SA Tartumaa Turism |