|
|||||||||||||
|
Lääniste linnamägi Võnnust ida pool Ahja jõe läänekaldal asuv Lääniste linnamägi (kõrgus on 10 m). Keskmisel rauaajal (5.saj II pool - 8.saj lõpp) muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Lääniste linnuse asukoht oli soodne, sest varem ei külmetanud jõgi sel kohal kunagi kinni ja mäe juurde oli võimalik sõita otse laevaga. Vanasti oli jõgi nähtavasti piiranud mäge ka teiselt poolt, mida tunnistab siin varem olnud ligipääsmatu soo. 19. sajandil kasutasid linnamäge kalmistuna kohalikud vene rahvusest elanikud, keda elanud Läänistes ja ümberkaudsetes kohtades suurte peredena. Varem on mäel ja sellega liituval mäeseljakul (koolimaja kohal) nähtavasti olnud eestlaste külakalmistu, kuna siit on leitud luid, vanu sõjariistu ja ehteid. Kahjuks on kõik leiud kaduma läinud. Oletatavasti asus mäel või selle läheduses ka hiis. Linnamäes teatud varem peituvat tubasid, kuhu viiv sissekäik aga on ammu kinni vajunud. Mäkke peidetud rahakasti on käidud öösiti sageli otsimas. Põhjasõja ajal toimunud Linnamäe ümbruses suured lahingud. Rootslaste patarei asunud Linnamäel ja venelaste oma jõe vastaskaldal Kargajapalus, lahingus langenud maetud samasse. Vaade Lääniste linnamäelt Linnamäe ümber on põimunud ka hulk legende. Nii teatakse kõnelda, et ta on kerkinud mullast, mille Kalevipoeg siia särgisiiluga enesele asemeks kokku kandnud, kui ta Peipsi poolt tulles väsimust tundnud. Lisaks meenutab Lääniste linnamägi väliselt Kalevipoja sängi. |
| © 2007 SA Emajõe Jõeriik, SA Tartumaa Turism |