|
|
Kabina mõis
1720-ndail aastail rajatud Kabina (Cabbina) mõis paikneb kõrgel ürgoru veerul. Ajaloos on Kabinal olnud oluline osa Emajõe laevaliikluses. 19. sajandi algul ei suutnud purjelaevad ja lahmakad lodjad enam rahuldada hoogustunud kaubavedu Pihkvasse ja Narva. Tartu kaupmees E. W. Wegeneri ja Võisiku peeglivabrikandi K. F. Amelungi ettevõtlikust kroonis edu - nende algatusel ja kulul ehitatud Emajõe esimene aurulaev "Juliane Clementine" lasti 1842. a. Kabinal vette. Sõite Emajõel ja Peipsil alustas laev 1842. a. sügisel. Esimese reisi Pihkvasse sooritas 15. mail 1843. a. Aurulaev oli 19,6 m pikk, 4,9 m lai, kiirus 10 sõlme. Peale võis ta võtta 150 reisijat, praami puksiiri võttes vedada kuni 114 tonni kaupa.
Kabina on Eesti rahvakultuuris oluline ka selle poolest, et 4. juunil 1870 toimus Kabina mõisa pargis Eesti esimene ülemaaline laste laulupidu, peolisi olnud kokku 20 000 ringis.
|
