|
|||||||||||||
|
Kavastu: mõisapark, rändrahnud ja parv Esmateated Kavastu kohta pärinevad aastast 1544 (Kawast). Mõis vahetas tihti omanikke, kellest mitmed olid vana Liivimaa väljapaistvad tegelased (Stackelberg, Wahl, Middendorff, Mensenkampff). 1558. aastal, kui omanikuks oli Jacob Krabbe, põles mõis maha, kuid taastati peagi. 1896. aastal valitses Kavastu mõisat edumeelne Werner Wulff, kes laskis ehitada uue mõisa-ansambli, pargi ja ligi 2 km pikkune pärnaallee, park ja allee on säilinud tänapäevani.1920. aastail mõis riigistati ja tükeldati. Häärber ja ümbritsevad hooned purustati suurtükitulega. 1944. aasta septembris sai Kavastust II maailmasõja lahingute tallermaa. Lahingut, kus vastamisi sõdisid eestlased, meenutab mälestuskivi. Kavastu lähikonnast leiame kolm suurt Kalevipoja-lugudega seotud rändrahnu. Üks neist on endise mõisarehe juures, teine - 2 m kõrgune ja 13,7 m ümbermõõduga Kohtukivi - Koosa maantee ääres, kolmas - Suurkivi (kõrgus 2,4 m, ümbermõõt 28 m) - Tartu poole jäävas Kikaste külas. 20. veebruaril 1842 lõppes Kohtukivi juures piirkonna 52 talupoja retk "soojale maale", mis oli ette võetud lootuses pääseda rängast teoorjusest. Asjaosalised anti sõjakohtu alla ning Kohtukivi juures piitsutati väljarändamise mõtte algatajaid. Kavastu kohal viib üle jõe parv, võimaldades otsemat pääsu Põlvamaale. Lina ja piima tootjate meeleheaks pandi 100 aastat tagasi, 1899.a. suvel käima Kavastu parv, mis lihtsustas märgatavalt ümbruskonna eluolu. 1983.a. läks üleveo kett katki ja parv kadus allavoolu. 1999.a. pandi jõepõhjast ülestõstetud originaalhooratas tegema talle määratud tööd. Sellist jõe ületamise elamust, nagu siin pakutakse, mujalt ei leia. |
| © 2007 SA Emajõe Jõeriik, SA Tartumaa Turism |