|
|
Peipsi järv
Peipsi järv koosneb kolmest osast: Peipsi järv ise, Pihkva järv ja neid ühendav Lämmijärv. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja pindala poolest Euroopa neljas järv (isegi Pihkva ja Lämmijärveta). Järve pindala on 3555 km2, millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Järves on 35 saart, millest 5 on asustatud, neist suurim on Eestile kuuluv Piirissaar. Peipsi on madal järv, mille keskmine sügavus on 7,1 m ja maksimaalne sügavus 15,3 m. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.
Peipsi on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud.
Peipsi on kalarikas järv, selles esineb 36 kalaliiki - peipsi tint, rääbis, haug, ahven, koha, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig; vähem leidub linaskit, angerjat, kokre, vimba jt. Peipsi linnustik on väga liigirohke, soo- ja veelinde on üle 100 liigi (sh. pesitsejaid ligi 40). Peipsi järve kaldaroostikud, Emajõe Suursoo ja Piirissaar on sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks kala-, meri-, kalju- ja konnakotkastele, must-toonekurgedele, luikedele, partlastele, neppidele, naerukajakatele jt. See piirkond kuulub rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka.
|
